Ülemaailmne ettevõtte tulumaksu miinimumplaan selgitas: kuidas G20 toetatud maks toimiks

Melek Ozcelik

20-liikmelise tippkohtumise rühm toetas ülemaailmset vähemalt 15% miinimummaksu, mis on president Joe Bideni peamine algatus. Siin on, mis on järgmine ja mida see tähendaks.



Suurbritannia peaminister Boris Johnson (vasakult), Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja president Joe Biden G20 tippkohtumisel Roomas.

Suurbritannia peaminister Boris Johnson (vasakult), Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja president Joe Biden G20 tippkohtumisel Roomas.



Stefan Rousseau / Pool AP kaudu

ROOMA – Üks 20-liikmelise rühma hiljutise Roomas toimunud tippkohtumise väljavõtteid oli maailma juhtide laialdane toetus ulatuslikele muudatustele, mille eesmärk on takistada suuri ülemaailmseid ettevõtteid jätmast kasumit maksuparadiisi riikidesse, kus nad maksavad vähe või üldse mitte.

Kõige olulisem osa ettepanekust, mis uuendaks sajandi jooksul kehtinud rahvusvahelisi maksureegleid, et tulla toime digitaliseerimise ja globaliseerumisega kaasnevate muutustega: ülemaailmne miinimummaks, mis on vähemalt 15%. See oli president Joe Bideni peamine algatus.

See on midagi enamat kui lihtsalt maksuleping – see on diplomaatia, mis kujundab ümber meie globaalse majanduse ja aitab meie inimesi, säutsus Biden tippkohtumisel.



Rahandusminister Janet Yellen ütleb, et see lõpetab aastakümneid kestnud võidujooksu, mille käigus ettevõtte tulumaksumäärad on langenud, kuna maksuparadiisid püüdsid meelitada ettevõtteid, kes kasutasid nutikat raamatupidamist, et kasutada ära madalaid maksumäärasid riikides, kus neil oli vähe tegelikku tegevust.

Siin on ülevaade maksulepingu põhiaspektidest:

MIS OLI PROBLEEM?

Tänapäeva majanduses saavad rahvusvahelised ettevõtted teenida suurt kasumit sellistest asjadest nagu kaubamärgid ja intellektuaalomand, mida on lihtsam kui tehaseid teisaldada. Ettevõtted saavad oma teenitud tulu suunata tütarettevõttele riigis, kus maksumäärad on väga madalad.



Mõned riigid konkureerivad tulu pärast, kasutades ettevõtete meelitamiseks madalaid maksumäärasid, meelitades ligi tohutuid maksubaase, mis toovad suuri tulusid isegi siis, kui maksumäärad on vaid veidi üle nulli.

Aastatel 1985–2018 langes ülemaailmne keskmine ettevõtete pealkirjade määr 49 protsendilt 24 protsendile.

2016. aastaks kanti üle poole USA ettevõtete kasumist seitsmes maksuparadiisis: Bermudal, Kaimanisaartel, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis, Singapuris ja Šveitsis.



Valge Maja ametnike sõnul tooks ülemaailmne miinimum kaasa ligi 60 miljardi dollari suuruse täiendava USA maksutulu.

KUIDAS TOIMIKS ÜLEMAALNE MIINIMUMMAKS?

Riigid kehtestaksid väga suurtele ettevõtetele, mille aastakäive ületab 864 miljonit dollarit, miinimummääraks vähemalt 15%.

Kui ettevõtte tulud jäävad mõnes maailma maksuparadiisis maksustamata või kergelt maksustatuks, kehtestaks nende koduriik täiendava maksu, mis tõstaks määra 15%-ni.

See muudaks ettevõttel maksuparadiiside kasutamise mõttetuks, sest paradiisis välditud maksud kogutakse koju.

KUIDAS PLAAN KOHTA DIGITALISEMAJANDUST

Plaan lubaks riikidel ka maksustada osa umbes 100 suurima rahvusvahelise ettevõtte tuludest, kui nad teevad äri kohtades, kus neil puudub füüsiline kohalolek, näiteks Interneti-jaemüügi või reklaami kaudu. Maksu kohaldataks ainult kasumi osale, mis ületab 10% kasumimarginaali.

Vastutasuks kaotaksid teised riigid oma digiteenuste maksud USA tehnoloogiahiiglastelt, nagu Google, Facebook ja Amazon. See hoiaks ära kaubanduskonfliktid Washingtoniga, kes väidab, et sellised maksud on ebaõiglaselt suunatud USA ettevõtetele.

MIS ON USA ROLL?

Biden on öelnud, et USA peab ühinema ülemaailmse miinimummaksuga, et veenda teisi riike seda tegema. See tähendaks praeguse välistulu määra tõstmist 10,5%-lt, et kajastada ülemaailmset miinimumi. Tema maksuettepanekuid arutatakse veel kongressis.

USA osalemine miinimummaksulepingus on ülioluline, sest seal asub nii paljude rahvusvaheliste ettevõtete peakorter – 28% 2000 suurimast ülemaailmsest ettevõttest. Bideni ettepaneku tagasilükkamine kahjustaks tõsiselt rahvusvahelist kokkulepet.

KAS KÕIGILE MEELDIB DEPING?

Mõned arengumaad ja kaitserühmad, nagu Oxfam ja Suurbritannias asuv Tax Justice Network, väidavad, et 15% määr on liiga madal. Ja kuigi ülemaailmne miinimum tooks valitsuste jaoks sisse 150 miljardit dollarit uut tulu, läheks suurem osa sellest rikastele riikidele, sest seal asuvad paljud suurimad rahvusvahelised ettevõtted.

USA kriitikud, sealhulgas vabariiklaste juhid ja mõned ärirühmad, väidavad, et kavandatav miinimummaks muudaks Ameerika konkurentsivõimelisemaks ja võib maksta töökohti

KUIDAS LEPING JÕUSTAKS?

G-20 juhtide toetamine viib lõpule aastaid kestnud läbirääkimisprotsessi.

Pärast G20 heakskiitu liigub rakendamine üksikute riikideni. Tulumaks, kus ettevõtted ei oma füüsilist kohalolekut, nõuaks riikidelt 2022. aastal valitsustevahelise lepingu allkirjastamist, mis jõustub 2023. aastal.

Ülemaailmset miinimumi võiksid kohaldada üksikud riigid. Kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid, kus enamiku rahvusvaheliste ettevõtete peakorterid asuvad, kehtestaksid sellised miinimumid, oleks sellel suur osa kavandatud mõjust, isegi kui mõned maksuparadiisid seda ei tee.

હિસ્સો: