Ligi 20 aastat hiljem kujundas Iisraeli barjäär okupeeritud Läänekaldal palestiinlaste elusid
Peaaegu kaks aastakümmet pärast seda, kui Iisrael ehitas Palestiina ülestõusu ajal Qaffini tõkkepuu, on see muutunud näiliselt püsivaks objektiks isegi siis, kui Iisrael julgustab oma kodanikke mõlemale poolele elama.
QAFFIN, Läänekallas – Palestiina põllumehed asuvad okupeeritud Läänekalda Qaffini külas kolm päeva nädalas rivis kollase värava taga ja näitavad sõduritele sõjaväelube, et nad saaksid teisel pool Iisraeli eraldusbarjääri oma saaki hooldada.
Põllumajandustootjad ütlevad, et Iisraeli üha karmistunud piirangute tõttu ei saa nad enam elada oma maast, mis kannatab ilma korraliku harimiseta. Värava taga asuvad oliivisalud on hiljutisest tulekahjust kõrbenud – ka tuletõrjujad vajavad sissepääsuks luba.
Peaaegu kaks aastakümmet pärast seda, kui Iisrael tekitas Palestiina mässu ajal barjääri rajamisega vaidlusi kogu maailmas, on sellest saanud näiliselt püsiv sündmus – isegi kui Iisrael julgustab oma kodanikke mõlemale poolele elama.
Kümned tuhanded palestiinlased navigeerivad igal hommikul selle kontrollpunktides, kui nad rivistuvad terminalidesse, et siseneda Iisraeli ehitus- ja põllumajandustöödeks. Qaffini ja kümnete teiste külade põllumehed vajavad oma kinnistule juurdepääsuks luba.
Iisraeli sõnul aitas barjäär peatada 2000.–2005. aasta ülestõusu ajal riiki lipsanud palestiinlaste enesetapurünnakute laine ja muid rünnakuid ning seda on endiselt vaja surmava vägivalla ärahoidmiseks.
85 protsenti veel lõpetamata barjäärist asub okupeeritud Läänekaldal, nikerdades peaaegu 10% selle territooriumist.
Palestiinlased peavad seda ebaseaduslikuks maa hõivamiseks ja Rahvusvaheline Kohus ütles 2004. aastal, et barjäär on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
Jeruusalemmas ja Läänekalda linnas Petlemmas on barjääriks mitme jardi kõrgune kõrguv betoonsein, mida kroonivad okastraat ja kaamerad. Maapiirkondades koosneb see suures osas okastraataiast ja suletud sõjaväeteedest.
Iisraeli põhja-lõunasuunalisel põhimaanteel varjavad seda pinnasetööd ja haljastus, nii et autojuhid ei näe sõjaväelise valitsemise tegelikkusele enamat kui põgusat pilku.
Qaffini palestiinlaste sõnul on müür maha raiunud 1100 aakrit nende põllumaast, kõik see Läänekaldal.
Ibrahim Ammar ütleb, et varem kasvatas ta põllukultuure, sealhulgas arbuusi ja maisi, kuid nüüd piirdub ta oliivide ja mandlitega, kuna need nõuavad vähem tähelepanu. Isegi eelmisel kuul alanud iga-aastase oliivikoristuse ajal pääseb ta oma maale vaid kolmel päeval nädalas ja peab taotlema luba, et pereliikmeid appi tuua.
Minu isa, mu vanaisa, nad sõltusid täielikult maast, ütles ta. Nüüd ei suuda ma ennast ja oma lapsi ülal pidada.
Ta sõidab sissetulekute täiendamiseks taksoga. Teised külaelanikud töötavad Iisraelis ja selle Läänekalda asulates tühiseid töid. Üks piirangutest pettunud elanik kasvatab oma kodu katusel juurvilju.
Kolmest päevast ei piisa maa teenindamiseks, ütles Taysir Harashe, kes oli tõkke ehitamise ajal küla linnapea. Maa läheb aina hullemaks.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hinnangul on sarnases olukorras 150 palestiinlaste kogukonda ja 11 000 palestiinlast elab niinimetatud õmbluste tsoonis Jordani Läänekaldal, kuid barjäärist läänes ning selleks on vaja Iisraeli luba, et oma kodudes viibida.
Iisraeli õiguste rühmitus HaMoked, mis aitab palestiinlastel lube hankida, ütleb, et põllumeeste olukord halveneb. Seal öeldakse, et sõjaväelt saadud andmed näitavad, et eelmisel aastal jäeti rahuldamata 73% loataotlustest, võrreldes 29%-ga 2014. aastal, kusjuures vähem kui 3% lükati tagasi turvakaalutlustel.
2014. aastal lõpetas Iisrael sugulastele lubade andmise, välja arvatud juhul, kui nad on suuremate maatükkide põllumajandustöötajate nimekirjas. 2017. aastal alustas sõjavägi suuremate majapidamiste jagamist suurperede liikmete vahel ja otsustas, et kõik, mis on väiksem kui 3500 ruutjalga, on põllumajanduslikult jätkusuutmatu. Nn tillukeste kruntide omanikele ei anta luba.
Turvalisusega ei ole õigustust, ütles HaMokedi direktor Jessica Montell, kes vaidlustab määruse Iisraeli ülemkohtus. Nad on otsustanud, et teile kuulub maatükk, mis on nende arvates harimiseks liiga väike.
Küsimusele piirangute kohta vastas sõjaväelane, et nende vägede eesmärk on tagada kõigile osapooltele sujuv elu.
Iisrael on alati öelnud, et barjäär ei ole mõeldud alalise piiri piiritlemiseks ja mõned toetajad ütlesid toona, et vägivalla vähendamisega aitaks see kaasa rahuprotsessile.
Tara ehitati ainult turvalisuse vajadustest lähtuvalt, ütles Netzah Mashiah, pensionil Iisraeli kolonel, kes juhtis tõkkepuu ehitamist kuni 2008. aastani. Saime seda ehitades aru, et see võib olla kaugemas tulevikus piir... kuid see oli pole selle tara eesmärk.
Iisraellased ja palestiinlased elavad mõlemal pool ning Iisrael ehitab asundusi ja asunduste infrastruktuuri tõkkest ida poole.
Sisulisi rahuläbirääkimisi pole peetud enam kui kümne aasta jooksul ning peaminister Naftali Bennett on vastu Palestiina riigi loomisele Jordani Läänekaldal ja teistel 1967. aasta sõjas Iisraeli vallutatud aladel.
હિસ્સો: