Kolmapäeval Genfis Vladimir Putiniga näost näkku kohtuv Ameerika president peab meeles Putini võimet ellu jääda isegi siis, kui tema riik on maailma majandusjõuna kahanenud.
BRÜSSEL – President Joe Biden räägib sageli sellest, mida ta peab tõhusa välispoliitika elluviimisel keskseks: isiklike suhete loomisest.
Kuid erinevalt oma neljast viimasest Valge Maja eelkäijast, kes püüdsid luua suhteid Vladimir Putiniga, on Biden selgeks teinud, et isikliku sideme ühendamisel võib olla piirid, kui tegemist on Venemaa juhiga.
Kolmapäeval Genfis Putiniga näost näkku kohtuv Ameerika president peab silmas Putini võimet ellu jääda isegi siis, kui tema riik on maailma majandusjõuna kahanenud.
Biden on kordanud anekdooti oma viimasest kohtumisest Putiniga 10 aastat tagasi, kui ta oli asepresident ja Putin oli peaminister. Putin oli presidendiametis pausi teinud, sest Venemaa põhiseadus keelas tollal kolmanda järjestikuse ametiaja, kuid teda peeti siiski Venemaa võimsaimaks juhiks.
Biden rääkis biograaf Evan Osnosele, et sellel kohtumisel 2011. aastal näitas Putin talle oma ehitud kabinetti Moskvas. Biden meenutas endise KGB ohvitseri Putini torkamist, et on hämmastav, mida kapitalism teeb.
Biden ütles, et pööras seejärel ümber ja Putinist mõne tolli kaugusel seistes ütles: 'Härra peaminister, ma vaatan teile silma ja ma arvan, et teil pole hinge.' Biden ütles, et Putin naeratas ja vastas: me mõistame üksteist.
Putin ütles omalt poolt esmaspäeval NBC Newsi intervjuus, et ta ei mäleta sellist vahetust. Ma ei mäleta seda konkreetset osa meie vestlustest, ütles Putin.
Bideni kommentaar puudutas osaliselt endist presidenti George W. Bushi, kes sattus pärast esimest kohtumist Putiniga naeruväärseks, kui väitis, et oli mehele silma vaadanud ja suutis aimu saada tema hingest. Kuid oma kümnendiaastast vestlust Putiniga taasesitades on Biden püüdnud ka näidata, et on Venemaa liidri suhtes selge pilguga viisil, mida tema eelkäijad ei näinud.
Biden ja Putin kohtuvad nüüd uuesti, hetkel, mil USA ja Venemaa suhted näivad muutuvat iga päevaga keerulisemaks. Biden on korduvalt võtnud Putini ülesandeks ja kehtestanud sanktsioone Venemaa üksuste ja Putini orbiidis olevate isikute vastu seoses väidetega Venemaa sekkumises 2020. aasta valimistesse ja föderaalasutuste häkkimises nn SolarWindsi rikkumises.
Vaatamata sanktsioonidele on Putin end liigutanud. Venemaa häkkerite poolt viimastel nädalatel USA-s toimunud küberrünnakud on mõjutanud ka suurt naftatoru ja maailma suurimat lihatarnijat. Putin on Kremli seotust eitanud.
Michael McFaul, endine USA suursaadik Venemaal, kes oli koos Bideniga 2011. aasta kohtumisel Putiniga, ütles intervjuus, et Bidenil võib olla sügavam skeptitsism ja võib-olla teadlikum vaade Putinile kui ühelgi tema Valge Maja eelkäijal.
McFaul ütles, et Bideni teadmised piirkonnast võivad olla paremad kui kellelgi, kes seda tööd on pidanud. Biden on veetnud aega Gruusias. Ta veetis palju aega Ukrainas. Reisin temaga Moldovasse ja ta on veetnud palju aega NATO alliansi idaosas. Ta on olnud neis kohtades ja kuulnud omal nahal Venemaa agressioonist ja Venemaa ohust. ... See on loonud tema Putini analüüsi ainulaadse komponendi, mida teistel presidentidel pole olnud.
Tõepoolest, presidendina on Biden öelnud, et võtaks oma suhetes Putiniga hoopis teistsuguse võtte kui endine president Donald Trump, kes ilmutas Putini suhtes tavatut lugupidamist, ja kolm ülejäänud USA endist presidenti, kelle poliitiline elu kattus Putini võimuloleku ajaga.
Oma presidendiaja esimesel visiidil välisministeeriumisse veebruaris ütles Biden agentuuri töötajatele, et Putini poolehoidmise päevad on möödas – Trumpi pihta mitte nii õhuke looritatud lask. Hiljem vastas Biden ABC Newsi intervjuus jaatavalt, et Putin oli mõrvar.
Trumpi kalduvus Putini poole kalduda pani paljud Washingtonis kahtlema, kas venelastel on kinnisvaramogulil midagi piinlikku. Nii Trump kui Putin lükkasid spekulatsiooni avalikult ümber.
Trump püüdis korduvalt tõrjuda laialt levinud väidet – mida rõhutasid USA luureandmed –, et Venemaa sekkus 2016. aasta USA valimistesse. Trump tõrjus 2018. aasta Soomes Helsingis toimunud tippkohtumise lõpus peetud ühisel pressikonverentsil, kelle arvates tema arvates on see USA luure või Putin.
Valge Maja teatas, et Biden ei korralda Putiniga ühist pressikonverentsi, vaid räägib pärast kolmapäevast kohtumist meediaga üksi. Administratsiooniametnikud ütlevad, et Biden ei taha Putinit kõrgemale tõsta. Küsimusele, miks USA aastaid kestnud sanktsioonid ei ole Putini käitumist muutnud, vastas Biden naerdes: ta on Vladimir Putin.
Barack Obama astus ametisse eesmärgiga taastada USA-Vene suhted, parandada suhteid Venemaa juhtkonnaga ja leida ühiseid huvivaldkondi.
Enne Moskva-visiiti oma esimese ametiaja alguses rääkis Obama Putinist tõrjuvalt, öeldes, et tollasel peaministril on üks jalg vana äri ajamise ja teine jalg uues. Kuid pärast reisi ajal silmast silma kohtumist ütles Obama, et on väga veendunud, et peaminister on tänapäeva mees ja ta vaatab kindlalt tulevikule.
See tunne ei kestnud.
Selleks ajaks, kui Obama ja Putin 2013. aasta Põhja-Iirimaa kaheksaliikmelise grupi tippkohtumise kõrval kohtusid, oli lähtestamistöö elu toetamiseks.
Sel ajal survestasid G-8 juhid Putinit edutult, et ta ühineks üleskutsega Süüria presidendile Bashar Assadile tagasi astuda. Endisel USA riikliku julgeolekuagentuuri töövõtjal Edward Snowdenil lubati pärast kõrgelt salastatud Ameerika luureandmete avaldamist Venemaale jääda.
Obama ja Putini põlgus üksteise vastu oli käegakatsutav. Põhja-Iirimaal ajakirjandusele eelneval pildistamisvõimalusel istusid nad sünge näoga ja vältisid üksteisele otsa vaatamast.
2014. aastal, pärast seda, kui Venemaa tungis naaberriiki Ukrainasse, oli igasugune lähtestamise lootuseaur haihtunud.
George W. Bush püüdis Putinit võimsalt võluda, võõrustades teda Texase osariigis Crawfordis asuvas rantšos ja viies ta isa pärandvarasse Maine'i osariigis Kennebunkportis, kus 43. ja 41. president viisid Venemaa presidendi kalale.
Kuid Putin ajas Bushi lõpuks uimaseks ja suhted said tõsiselt kannatada pärast Venemaa sissetungi naaberriiki Gruusiasse 2008. aastal pärast seda, kui Gruusia president Mihheil Saakašvili andis oma väed lahkulöönud Lõuna-Osseetia piirkonda.
Bill Clinton oli esimene USA president, kes Putiniga tegeles, kohtudes temaga esimest korda 1999. aastal Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö kogunemiskuudel. See oli kuid enne seda, kui Putin sai Boriss Jeltsini asemel presidendiks, ja veidi üle aasta enne Clintoni presidendiaja lõppu.
Telefonikõnes Suurbritannia peaministri Tony Blairiga 2000. aasta novembris nimetas Clinton Putinit venelaste suhtes väga ambitsioonikaks meheks, kuid väljendas ka muret selle pärast, et Putin võib demokraatiale järele anda, selgub Clintoni avaldatud kõne ärakirjast. Presidendi arhiiv.
Valge Maja pressisekretär Jen Psaki ütles eelmisel nädalal ajakirjanikele, et Biden tunneb Putinit pikka aega ega hoidnud end kunagi tagasi oma muret avaldamast.
See ei puuduta sõprust. Asi pole usalduses, ütles Psaki. See räägib sellest, mis on Ameerika Ühendriikide huvides. Ja meie arvates liigub see stabiilsema ja prognoositavama suhte poole.
Biden on oma peaaegu 50 aasta jooksul riiklikus poliitikas juhtinud mitmeid keerulisi suhteid välisriikide juhtidega. Ta on loonud suhte Hiina Xi Jinpingiga – veedab päevi koos Xiga USA-s ja Hiinas reisides. Biden on viimastel päevadel oma abidele öelnud, et tema suhted Türgi Recep Tayyip Erdoganiga on püsinud tugevad, vaatamata erimeelsustele seoses USA toetusega Loode-Süüria kurdidele ja Erdogani kui autokraati halvustava Bideniga.
Kuid Putin on jätnud Bidenile põhimõtteliselt keerulisemad probleemid, mida isiklik diplomaatia ei suuda lahendada, ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Euroopa, Venemaa ja Euraasia programmi asedirektor Rachel Ellehuus.
Kellegagi nagu Erdogan, Xi või põhjakorealane (Kim Jong Un) on Bidenil olnud tunne, et meil on midagi, mida nad tahavad, ütles Ellehuus. Biden on juba ammu mõistnud, et ainus asi, mida Putin tegelikult tahab, on USA õõnestamine, NATO ja EL lõhestamine. Biden teab, et Putiniga on vähe ühist alust.
હિસ્સો: