Lõbusas filmis 'Thor: Ragnarok' rullub tegevus lahti tobeda 'Guardians' hõnguga
Üks paljudest üllatavatest naudingutest säravas ja messingis ning imeliselt naljakas Thoris: Ragnarok on Äikesejumala ümberkujundamine igavese allajääjaks.
Muidugi jääb Hulk (Mark Ruffalo), kellest saab seekord Thori semu-filmi kaasmängija, Asgardi lihastest laetud uhkuse (Chris Hemsworth, suurepärane ja ennastunustav) kääbus.
Thor näeb Surturi ähvardava draakoniga võrreldes veelgi peenem välja. See metsaline võis meie mehe tervelt alla neelata ega isegi röhitseda.
Thor pole ka selle filmi parima sõdalase lähedal. Hulki vastu on ta parimal juhul tasavägine; ta lööb pead endise Valkryie'ga (Tessa Thompson), kes on vähemalt temaga võrdne võitluses jumalaga, ja tal pole võimalust üks-ühele vastasseisuks oma vanema õe, kurjuse ja kõigega. -võimas Hela, teise nimega surmajumalanna (Cate Blanchett).
Kena hüüdnimi, Hela.
Oh, ja Thor on ka Jeff Goldblumi suurmeistri, halastamatu, surematu ja täiesti raevuka hullunud Sakaare valitseja meelevallas, kus hedonismi õhutab orjatöö. Vanameister on praktiliselt surematu. Ta on umbes 14 miljardit aastat vana. Ta kohtleb Thorit nagu kutsikat.
Režissöör Taiki Waititi filmis Thor: Ragnarok toimub PALJU ning suur osa sellest on tobe ja leebilik ning imeliselt enesele viitav. Kindlasti on Ragnarokil Marveli superkangelase filmi suure eelarvega, megalahinguline, galaktikatevaheline hoovus – kuid filmi juhuslik ja lõtv isiksus on väga Galaktika valvurid. (Kindlasti pole see juhus. Pärast mitmeid väikesi kiusamisi eelmistes filmides saavad Guardians ja Avengers 2018. aasta filmis Avengers: Infinity War oma suure üleminekuhetke.
Ragnarok algab sellega, et Thor jätab hüvasti oma isa Odiniga (Anthony Hopkins) varsti pärast taaskohtumist venna Lokiga (Tom Hiddleston), kes pole ometigi surnud, sest Tom Hiddleston on Marveli filmiuniversumis Lokit mängides liiga fantastiline, et päriselt ja tõeliselt. tapa Loki ära.
Loki ja Thor on läbi elanud rohkem võõrandumisi ja leppimisi, reetmisi, loputusi ja kordusi kui 1980. aastate päevase seebiooperi õed-vennad. Thor märgib isegi, et tegu hakkab vanaks jääma ja ta peab lõpetama Loki siiruse teo armumise, et vaip taas tema alt välja tõmmata.
Mõnda aega teevad poisid koostööd – vastanduvad oma õele Helale, tigedale ja juhuslikult mõrvarlikule jumalannale, kes riietab selle vanaaegse Vegas Cheri kombel ja räägib suurejoonelistel toonidel, nagu oleks Will Shakespeare tema read kirjutanud.
Nagu poisid peagi teada saavad, on Hela lõpmatult võimsam kui nemad kaks kokku. Nii et samal ajal kui Hela naaseb Asgardi ja hakkab süstemaatiliselt tapma kõiki mässulisi sõdureid või tsiviilisikuid, asuvad Thor ja Loki otsima…
Noh. Igaühel on oma eesmärgid ja mõnikord seavad need eesmärgid vennad taas vastuollu.
Cate Blanchett on nii suurepärane, kui võiks arvata, et ta mängib Helat, kes on tegelikult omamoodi kurb ja traagiline. Jah, seal on kogu surmajumalanna asi ja see pole tore, kuid Hela vennad ei teadnud isegi tema olemasolust kuni viimase ajani ja see ärritab teda väga ning tal pole ühtegi tõelist sõpra, välja arvatud hiiglaslikud zombisõdalased. hiljuti hauast üles tõusnud ja isegi kui ta võtab Asgardis oma õiguspärase koha troonil, siis kus on lõbus selles, kui kõik on surnud või ahelais?
Vähemalt vanameister armastab oma tööd. (Ja keegi ei tee Jeff Goldblumi kehastust paremini kui Jeff Goldblum. Ta on hullunud, kuid alati optimistliku diktaatorina täiesti lõbus.)
Stsenaristid Craig Kyle, Christopher Yost ja Eric Pearson ning režissöör Waititi leidsid ka nutika viisi Hulki huvitavamaks muutmiseks. Kahe aasta jooksul saame teada, et see kõik on olnud Hulk, mitte Bruce Banner – kuid väike jälg Banneri teravmeelsusest ja isiksusest on suutnud Hulki DNA-sse pääseda.
Hulk on nüüd naljakas.
Tessa Thompson teeb hulluks langenud Valkryie, Idris Elba on täiuslikult valitud ennastsalgavaks ja kartmatuks Heimdalliks ning Karl Urbanil on paar säravat hetke Skurge rollis, kelle ellujäämisinstinktid põrkuvad tema parema mina instinktidega.
Milline silmapaistev näitlejaskond. Nad kõik tulid mängima.
Ainus asi, mis mulle Thori komöödiast rohkem meeldis: Ragnarok oli kulminatsiooniline lahingujada, mis oli täiuslikult sünkroonitud Led Zeppelini immigrantide lauluga.
Jumalate vasar
Sõidame oma laevad uutele maadele
Hordiga võidelda, laulda ja nutta
Valhalla, ma tulen!
Neetud otse.
★★★ 1⁄2
Marveli stuudiod esitleb filmi, mille režissöör on Taika Waititi ning stsenaristid Craig Kyle, Christopher Yost ja Eric Pearson. Hinnang PG-13 (ulmelise vägivalla ja tegevuse intensiivsete jadade ning lühikese vihjelise materjali jaoks). Etenduse kestus: 112 minutit. Avatakse reedel kohalikes teatrites.
હિસ્સો: