Kallis Abby: Kas mu pere peaks ikka vanaema juures käima, kui tal on insult?
Paar on teda näinud neli aastat, kuid nende 3- ja 6-aastased lapsed võivad olla rohkem, kui ta suudab taluda.
KALLIS ABBY: Minu 80ndates vanaemal oli hiljuti insult. Tal on raskusi neelamise ja rääkimisega, seetõttu viibib ta kodust 20 miili kaugusel asuvas võõrutusraviasutuses, kus ta teeb tugevdavaid harjutusi. Ta väsib lihtsalt oma toas ringi kõndimisest, mistõttu pole veel selge, kas temast saab alaline elanik või saadetakse koduste tervishoiuõdede juurde. Oleme sellest häiritud.
Algselt plaanisime abikaasaga temaga sel suvel – meie iga-aastasel puhkusel – mõneks päevaks külla minna. Ta elab meist 12 tunni kaugusel. Tahtsin temalt küsida, kas oleme teretulnud, aga ta sai insulti enne, kui mina jõudsin. Tahaksin temalt küsida, kas ta oleks selle vastu, kui me ikka külla läheksime ja kui temaga on kõik korras, jääksime tema majja, et saaksin teda asutuses külastada, kui teda pole välja kirjutatud.
Mu ema arvab, et see on halb mõte. Meil on 6- ja 3-aastane ning ema arvab, et need oleks vanaemale liig. Abby, ma ei taha, et mu vanaema sureks enne, kui teda uuesti näen. Me pole teda neli aastat näinud. Kuid pärast emaga rääkimist kõhklen ma nüüd küsida. Mõte, et jätan võimaluse teda viimast korda näha, teeb mulle haiget. Mida me peaksime tegema? — IGATSI TEDA MISSISSIPPIS
KALLIS PREILI: Kuulake oma ema, sest see, mida ta ütleb, on mõistlik. Kui teie vanaema saab koduõendusabist välja, ei jätku teie perele ruumi. Kaks väikest aktiivset last võivad tõepoolest olla rohkem, kui ta suudab oma nõrgestatud seisundis toime tulla. Sest on oluline, et näeksite oma vanaema, korraldaksite linnas viibides oma perele muid majutusvõimalusi ning et temaga külastused oleksid lühikesed ja võimalikult stressivabad.
KALLIS ABBY: Olen olnud abielus 25 aastat, mõned head ja mõned halvad. Minu jaoks on kõige raskem see, et kui mu mees on minu peale pahane, siis ta lõpetab minuga rääkimise. Kui ma küsin, kas midagi on valesti, siis ta ei vasta või ütleb, et midagi pole valesti. Olen korduvalt selgitanud, kui häiriv see on, sest ma ei tea kunagi, mida ma tegin, ja siis teen seda kindlasti uuesti.
Ta ütleb, et ei taha midagi solvavat öelda, aga kas ta ei saa mulle öelda, miks ta on ärritunud ja mitte haiget teha? Ta süüdistab mind ka draama tekitamises, kui ma ärritun, sest üritan aru saada, mida ma valesti tegin. Siis, kui ma seda uuesti teen, ütleb ta: 'Arutasime seda.'
Olen püüdnud mitte rääkida enne, kui ta on selleks valmis, kuid jällegi pole lahendust ja ma olen väga nördinud, et pall on alati tema väljakul. Kuidas ma sellega hakkama saan? — VÄRSINUD NEW YORGIS
KALLIS VÄRSUNUD: Tõhus viis selle lahendamiseks oleks nõuda, et te kaks arutaksite litsentseeritud abieluterapeudiga, kuidas tõhusamalt suhelda. Pall on alati teie mehe väljakul, sest ta on selle niimoodi manööverdanud ja see pole aus. Tegelikult on see emotsionaalne väärkohtlemine. Ärge oodake, et talle soovitus meeldiks, ja ärge olge üllatunud, kui ta keeldub minemast. Kui see juhtub, peaksite ikkagi minema. Tema käitumine on passiiv-agressiivne.
Dear Abby on kirjutanud Abigail Van Buren, tuntud ka kui Jeanne Phillips, ja selle asutas tema ema Pauline Phillips. Võtke ühendust Dear Abbyga aadressil www.DearAbby.com või P.O. Box 69440, Los Angeles, CA 90069.
Suurepärase juhendi saamiseks paremaks vestluskaaslaseks ja seltskondlikumaks inimeseks saamiseks tellige Kuidas olla populaarne. Saatke oma nimi ja postiaadress ning 8-dollarine tšekk või rahakorraldus (USA fondid) aadressile: Dear Abby, Popularity Booklet, P.O. Box 447, Mount Morris, IL 61054-0447. (Saatmine ja käitlemine on hinna sees.)
હિસ્સો: