1920. aastate Taanis, 1960. aastate New Yorgis, 1970. aastate San Franciscos ja mujal aset leidvad need haaravad lood muudavad uhkusekuu täiuslikuks vaatamiseks.
Viimastel aastatel oleme näinud rohkem LGBTQ+ tegelasi filmides ja voogesitussarjades ja -filmides ning televisioonis kui kunagi varem ning rohkem näitlejaid ja filmitegijaid, kes on oma identiteedi suhtes avatud.
Ühiskonna peeglina on Hollywood täiuslikkusest kaugel ja vestlused jätkuvad ning tee võrdõiguslikkuse poole ei pruugi kunagi olla 100% valmis. Kuid areng on tõeline ja see on suurepärane asi.
Pride'i kuu mälestamiseks ja tähistamiseks on siin minu nimekiri (tähestikulises järjekorras) kõigi aegade parimatest LGBTQ+ filmidest.
Chicago suur aare William Friedkin (The Exorcist, The Conversation) lavastas 1970. aasta töötluse Mart Crowley murrangulisest näidendist geimeeste rühmast, kes kogunesid Upper East Side'i korterisse unustamatuks õhtuks. See oli üks esimesi suuremaid filme, mis keskendus ainult geitegelastele. Pool sajandit hiljem ilmus uusversioon, mille peaosades olid teiste seas avalikult gei näitlejad Jim Parsons, Zachary Quinto ja Andrew Rannells, meeldetuletuseks ajast, mil isegi New Yorgis 1960ndatel, kes on muutumas, tundis enamik geimehi. vabad olla nemad ainult suletud uste taga ja oma ridades.
Heath Ledger pälvis postuumselt parima meeskõrvalosa Oscari Jokkeri kehastamise eest filmis 'Pimeduse rüütel' ja seda õigustatult, kuid tema parim osatäitmine tuli mõni aasta varem rantšo käsilase Ennis Del Marina, kes jagab pikka ja keerulist ja kuuldemurdvat armulugu. koos Jake Gyllenhaali filmiga Jack Twist. Brokeback Mountain võitis Oscarid Ang Lee (režissöör) ning Diana Ossana ja Larry McMurtry (kohandatud stsenaarium) eest, kuid millegipärast kaotas aasta parimaks lavastatud ja kõige paremini kirjutatud film parima pildi Crashile, mis on tänaseni vastuoluline otsus.
Hollywood hoiab peeglit selles kõikehõlmavas, kavalas, naljakas ja kaunilt esitatud dokumentaalfilmis geidegelaste ajaloost – tuvastatud või kaudselt – kinos. Näeme klippe geitegelastest tummfilmides (Thomas Edison tegi 1895. aastal lühifilmi, mis kujutas kahte meest tantsimas), hilisemaid ajastuid, mil neid kujutati peaaegu alati kaabakate või tahtejõuetutena, ning näitlejate ja filmitegijate teravaid arusaamu. Gentlemen Prefer Blondes'i klippi üles pannes märgib geniaalne kirjanik Paul Rudnick (In & Out, Jeffrey), et tantsijad on jõusaal täis kehaehitajaid, kes pole Jane Russelli vastu absoluutselt huvitatud.
Tom Hooperi tundlik ja vaikselt võimas ajastufilm, mis on inspireeritud tõestisündinud loost ühest esimesest soovahetusoperatsiooni saajast, leiab aset 20. aasta alguses.thsajandi peaosades Eddie Redmayne Einarina, kellest saab Lili, ja Alicia Vikander Gerda, Einarit/Lili toetavat naist. Mõlemad esitused olid armsad ja kõlavad ning pälvisid Oscari nominatsioonid, kusjuures Vikander võitis parima naiskõrvalosa preemia.
Lihtne stenogramm, mida olen kasutanud Greg Berlanti vastupandamatult naljaka ja armsa loo kirjeldamiseks, on see, et see on John Hughesi keskkooli komöödia/draama, ainult et seekord on peategelane gei. Nick Robinson on 21-aastaneStsajandi Matthew Broderick – nägus ja ennastunustav ning tark ja sümpaatne – nimitegelasena, kes teab, et on gei ja püüab leida õiget hetke, et seda maailmaga jagada. Josh Duhamel ja Jennifer Garner on sellised vanemad, keda iga geist teismeline väärib.
Sean Penn on suurepärane legendaarse ja murrangulise Harvey Milkina, esimese avalikult homoseksuaalse isikuna, kes valiti California osariigis avalikku ametisse, ning James Franco teeb Milki partnerina Scott Smithi ühe oma meeldejäävama etteaste. Mitmekülgse ja andeka Gus Van Santi (My Own Private Idaho, Drugstore Cowboy) lavastatud Milk on võimas lõik 1970./1980. aastate poliitilisest ajaloost ja empaatiline elulugu.
Stsenarist-režissööri Barry Jenkinsi Oscari võitnud Tarell Alvin McCraney näidendi adaptsioon on tõesti kolm filmi ühes, mis kirjeldab Chironi elu ja aegu, keda kehastab lapsena Alex Hibbert, teismelisena Ashton Sanders ja Trevante Rhodes. täiskasvanuna, kui ta talub rasket elu ja maadleb oma identiteediga. See on suurepärane, karm, terav, emotsionaalselt mõjuv film, mis paneb teie südame ühel hetkel lendu lööma ja järgmisel puruneb. Moonlighti näidatakse sel nädalal mitmetes AMC ja Regali teatrites, pidades silmas juuniteist.
Stsenarist-režissöör Robert Towne tähistab atleetlikkuse ja seksuaalsuse kehalisust loos tõusvast kergejõustiklasest (Mariel Hemingway), kes saab romantilises sidemes väljakujunenud staariga (tõsielus kergejõustikuvõistleja Patrice Donnelly). ). See on märkamatu pärl, mis väärib uut publikut.
See suurepäraselt renderdatud, unenäoline, 18thsajandi Prantsusmaa läänerannikul aset leidvas lesbiarmastusloos on Adèle Haenel ja Noémie Merlant saanud kuumaks ja suurepäraseks tööks vastavalt Heloise ja Marianne, kellest saavad sõbrad ja lõpuks rohkemgi. Nende romantika on aeglane, lämbe ja intensiivne ning režissöör Celine Sciamma maalib iga kaadri originaalse kunstniku eksimatu signatuuriga.
Täielikult iPhone 5s nutitelefonidega (reliikviad!) filmitud režissöör Sean Bakeri tempokas, raevukalt naljakas, kruvikuuliga indie-komöödia/draama staarid, transsoolised näitlejannad Kitana Kiki Rodriguez ja Mya Taylor, vastavalt Sin-Dee ja Alexandra, seksitöötajad, kes sekkuvad hullumeelsete seikluste sari Los Angelese tänavatel jõululaupäeval. Metsik, räige, vulgaarne ja farsiline sõbrakomöödia, kus Rodriguez ja Taylor loovad plahvatuslikult lõbusa ja originaalse duo.
Otsige oma postkastist tervitusmeili.
Meil (nõutud) Registreerudes nõustute meiega Privaatsusteatis ja Euroopa kasutajad nõustuvad andmeedastuspoliitikaga. Telliહિસ્સો: