Tagantjärele mõeldes oleksin tõesti pidanud lavale hüppama ja Printsiga tantsima
Tänaseni laulan hällilauluna Prince’i 'Ballaadi Dorothy Parkerist'. Jah, ma tean, et mu tütrel on ilmselt kohatu kõiki sõnu teada, kuid meloodia paneb ta magama.
Kui elasin 2000. aastate alguses Minnesotas St. Paulis ja töötasin reporterina, tekitasid mujalt pärit sõbrad mulle haletsust ja leina. Nad imestasid, kuidas ma saan elada kohas, mis on nii kuulus oma pakase ilma ja kärbsepüügi poolest.
No päris lihtsalt.
Mulle meeldisid kaksiklinnad. Ja ma tuletasin neile meelde osariigi kuulsaimat elanikku, kellele minusugustel tavalistel inimestel oli tegelikult juurdepääs: printsi.
See muutis Minnesota vastulaused kadedusest lillaks.
Põhjalik poliitiline kajastus, spordianalüüs, meelelahutusarvustused ja kultuurikommentaarid.
Prince elas Minneapolise eeslinnas ja tema isetegemise vaim tungis kohalikku kunsti- ja muusikamaastikku. Veelgi enam, ta avas sageli nädalavahetustel oma Paisley Parki kompleksi järelpidudeks ilma alkoholita. Sa said sellest teada suusõnaliselt. Ah, sotsiaalmeediat ja nutitelefone siis veel ei eksisteerinud.
Kui ma esimest korda palverännakule tegin, sõitsime sõpradega välja, väsinuna, kella 1 paiku öösel. Ilmus võluväel suur valge maja, mis oli valgustatud lillade tuledega. See oli nagu taevamanna.
Tol õhtul rõõmustas Prince oma kohalolekuga 100-pealist rahvahulka. DJ mängis seni avaldamata muusikat.
Keegi ei seganud teda. Suur ei-ei. Gruppidel ja superfännidel Paisleys kohta polnud. Sellegipoolest tundus Prince’i kodu kõrvalhoones ajaveetmine täiesti normaalne.
Üks mu suurimaid kahetsusi elus, mis tuli hiljem sel suvel, oli vaadata teda Paisley Parkis koos oma sõbra Nikkiga esinemas ja temaga laval mitte ühineda. Kell oli nii palju ja me olime nii väsinud ning jäime paigale nagu diivan, millele parkisime, kui ta palus daamid endaga lavale tulla.
Prints tervitas Paisley parki beebisid ja vanu inimesi jalutajatega. Kuid te ei esitaks kunagi laulusoovi, eriti mitte albumilt Purple Rain.
Mul on veel palju printsi lugusid, näiteks vaatasin, kuidas ta juuksed ilma tuulemasinata õhku lõid, kui ta Joy in Repetition kronis, ja aeg, mil poseerisin Sexy M.F.-s kasutatud auto ees. video ühel tema sünnipäevanädalavahetusel.
Ma meenutan Prince’i, sest sel kuul möödub viis aastat tema ootamatust surmast. Sellest ajast peale on inimesed kahetsusväärselt märkinud, et meie riik pole olnud endine armastatud kuulsuste hukkumise ja poliitilise murrangu tõttu. Kuid see viieaastane juubel tähistab minu jaoks ka teist verstaposti. Minu tütre sünnikuupäev oli päev, mil Prince suri. Ta tuli tegelikult paar päeva varem kohale, kuid need emaduse esimesed päevad ja kuud olid minu jaoks Prince'iga läbi põimunud, leinavad ja rõõmsad.
Üritasin imetamisest aru saada, pumbates The Beautiful Onesi ja Computer Blue juurde. Kui ma oma last käes hoidsin, ei nutnud ma ühe oma lemmiklaulja pärast, vaid avaldasin talle tema muusikat. Muutsin laulu My Name is Prince nimeks tema My Name is Skye, oma tütre hüüdnimeks, ja laulsin talle ja I am funky, the one and only.
Tänaseni laulan hällilauluna 'Ballaadi Dorothy Parkerist'. Jah, ma tean, et tal on ilmselt kohatu kõiki sõnu teada, kuid meloodia paneb ta magama.
Suvel pärast Skye sündi ja vaid kuid pärast Prince'i surma mängiti Millennium Parkis tuhandepealisele rahvahulgale filmi Purple Rain. Kohtusin sõprade seltskonnaga ja Skye kandis printsi sümbolit ja lillat puhmas volangiga seelikut, mille oli talle ostnud mu sõber Heather. Pidasin Prince'i alati feministiks, kuid see 1984. aasta film on tulvil seksismist. Rahvas röökis iga seksistliku stseeni.
Kuid filmi lõpus, kui päike loojus, laulsime me kõik – kogu rahvas – Purple Raini. See oli tervendav ja ilus.
Kevad on Chicagos tavaliselt halastamatu. Tunneme päikesepaistet, kuuleme lindude siristamist ja värskelt niidetud muru lõhna, kuid siis tuleb talv kättemaksuga tagasi. Nii et kui sel kuul naaseb valge tekk, mängin aprillis Prince’i Mõnikord on lund ja ütlen endale, et see on kõikvõimas sõnum Lillalt.
Sun-Timesi kolumnist Natalie Moore on ka reporter WBEZ.org.
Saada kirjad aadressile letters@suntimes.com .
હિસ્સો: