Chicago 26-aastane pihustusvärvi jaemüügikeeld ei kehti enam täiskasvanutele tema algse sponsori korraldusel, et aidata piirivaldades asuvaid jaemüüjaid äärelinnadele äritegevuse kaotamisel.
Kolmapäeval seda aga ei juhtunud.
Selle asemel, et kiita heaks korraldus, mille kaassponsorid olid vanemed Edward Burke (14.) ja Matt O’Shea (19.), saatis litsentsikomitee kaks aastat vana määruse tagasi Burke’i juhitud rahanduskomiteele.
Litsentsikomitee esimees Emma Mitts (37.) ütles, et andis Burke'ile üle, kuna too palus tal seda teha. Ta ei selgitanud, miks.
O’Shea loodab, et kolmapäevane seadusandlik vahetus loob aluse määruse vastuvõtmiseks, mis on komisjonis kaks aastat toppama jäänud.
Ta väitis, et tema piirijaoskonna True Value, Ace Hardware ja teiste kaupluste väikeettevõtete omanikud on linnast lahkuvate klientide tõttu muserdatud.
Inimesed lähevad oma asukohast otse üle tänava asuvatesse äärelinnadesse. Nad ei saa sinna pihustusvärvi, nii et nad ei peatu seal üldse. Nad on palunud mul neid aidata, ütles O'Shea.
O’Shea eitas, et keelu leevendamine oleks grafitisildistajatele avatud kutse.
Inimesed, kes soovivad märgistada ja värvi pihustada – nad saavad pihustusvärvi kõikjalt, kus saavad. Pole vahet, kas nad ostavad oma majast kahe kvartali või nelja miili kaugusel oma majast, ütles O'Shea.
Kui inimesed tahavad narkootikume, lähevad nad oma naabruskonnast välja, et neid hankida. Kui inimesed tahavad alkoholi, lähevad nad seda hankima väljaspool oma naabruskonda.
Pensionil Chicago politseileitnant ja grafitivastane ristisõdija Bob Angone ütles, et Burke ja O’Shea teevad kolossaalse vea, püüdes lubada täiskasvanutel osta pihustusvärvi.
Ükski silt kauplustes ei peata neid sildistajaid. Keeld aitas Chicagol hoida ilusat linna. Midagi siin haiseb, kirjutas Angone kolmapäeval veebisaidile saadetud meilis.
Ärge tehke viga, et keeld ei lasknud Chicagot üle mõistusetu grafiti. See läks CTA-le maksma miljoneid ja levis seejärel linnaosadesse. See, mida vähesed ettevõtted teenivad, maksab maksumaksjatele rohkem miljoneid puhastamise, politseinike aja ja see on lihtsalt kole. See oli igapäevane lahing, millega need linnapead vastu astuda ei taha.
Praegu rahanduskomitee ees oleva nõrgendatud määruse kohaselt peavad Chicago jaemüüjad, kes otsustavad müüa pihustusvärvi, laia otsaga markereid ja söövitusseadmeid, panema need välja alal, mis pole ilma töötajate abita avalikkusele ligipääsetav.
Need kauplused peaksid ka postitama avalikkuse ette kaarte, mis hoiatavad: vandalism on seadusevastane ja selle eest karistatakse kuni 2500 dollari suuruse rahatrahvi ja kuni 30-päevase vangistusega.
Püüdes muuta leebemad reeglid nende jaoks, kes on mures, et muudatused oleksid avatud üleskutse märgistajatele, määrasid Burke järsult suuremad trahvid alaealistele, kelle käest leiti graffitiriistu, ja täiskasvanutele, kes neid abistavad ja õhutavad.
Alaealisi ootab iga süüteo eest 500 dollari suurune trahv ja kolm korda suurem summa, kui nad tabatakse samal aastal rohkem kui üks kord. Neilt nõutakse ka üldkasulikku tööd.
Täiskasvanuid, kes aitavad neil graffitiriistu hankida, ootab iga süüteo eest 500–1500 dollari suurune trahv.
Linnavolikogu keelas 1992. aastal Chicagos pihustusvärvide jaemüügi, et võtta graffiti vandaalide käest nende terrorirelvad samal päeval, mil linnapead hääletasid narkodiilerite mahasurumise eesmärgil väljas taksotelefonide reguleerimise poolt.
Pettumus linna uimastite ja jõukude epideemiate pärast kees sel päeval üle, kui linnapead tõmbusid komisjonist välja ja läbisid kaks aastat vana pihustusvärvide keelu. Sel ajal pandi see ootele, kuna värvijuhid nõustusid annetama linnale tuhandeid galloneid värvi vandaalitsetud hoonete puhastamiseks.
Chicago, kus igal aastal müüdi 4 miljonit purki pihustusvärvi hinnanguliselt 12 miljoni dollari väärtuses, oli National Paint and Coatings Associationi andmetel ainus USA linn, mis keelas toote jaemüük.
Seitse aastat varem olid lepamehed keelanud alaealistele pihustusvärvi müügi.
Siis-Ald. Richard Mell (33.), kelle tütar esindab praegu jaoskonda, väitis siis, et meede ei peatanud meie linnaosades kihutavaid mõttetuid sildistajaid vara hävitamas.
Burke nõustus, nimetades pihustusvärvipurke terrorirelvadeks.
Kui nad ei saa seda Humboldti pargist osta, ei kavatse nad Highland Parki sõita, ütles ta siis.
Pihustusvärvide müümise teedrajava keelustamise vaidlused jõudsid kuni USA ülemkohtuni, mis kinnitas keelu 1995. aastal.
હિસ્સો: